Kuidas ära tunda glaukoomi varajasi sümptomeid

Kuidas ära tunda glaukoomi varajasi sümptomeid - Glaukoom, mida tuntakse ka rohelise kaena, on üks kõige salakavalamatest silmahaigustest. Selle eripära seisneb selles, et haigus võib areneda aastaid ilma selgete valusümptomiteta, kuid põhjustada samal ajal pöördumatut nägemiskahjustust. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on glaukoom maailmas teine kõige sagedasem pimedaks jäämise põhjus. Eestis esineb seda haigust umbes 2–3% üle 40-aastastest inimestest, kuid paljud neist ei ole oma seisundist teadlikud enne, kui nägemisväli on juba oluliselt kahjustunud. Käesoleva artikli eesmärk on aidata märgata varajasi ohumärke ning mõista, millal tuleks pöörduda silmaarsti poole.

Mis on glaukoom ja miks see ohtlik on?

Glaukoom hõlmab mitut silmahaigust, mille puhul kahjustub nägemisnärv. Kõige levinum vorm on avatud nurga glaukoom, mille korral silmasisene rõhk tõuseb aeglaselt, kuna silmavedeliku äravool on häiritud. Suurenenud rõhk kahjustab närvikiude, mis kannavad visuaalset infot võrkkestalt ajju. Kuna kahjustus algab aeglaselt ja mõjutab esmalt perifeerset nägemist, ei pruugi inimene muutusi kohe märgata.

Haiguse salakavalus seisneb ka selles, et kesknägemine säilib kaua normaalsena. Alles hilises staadiumis tekivad raskused lugemisel, nägude äratundmisel või autojuhtimisel. Kahjuks on tekkinud kahjustused pöördumatud, sest hävinud närvirakke ei ole võimalik taastada. Seetõttu on varajane diagnoosimine äärmiselt oluline.

Varajased sümptomid, millele tähelepanu pöörata

Kuigi avatud nurga glaukoom kulgeb sageli alguses märkamatult, võivad mõned sümptomid viidata haiguse tekkele või teistele glaukoomi vormidele, näiteks suletud nurga glaukoomile. Allpool on toodud peamised varajased tunnused.

• Perifeerse nägemise ahenemine ehk “tunnelnägemine” – Külgmine nägemine halveneb järk-järgult. Võite mitte märgata kõrval liikuvat autot või komistada esemete otsa. Alguses tekivad väikesed pimealad, mis jäävad sageli märkamatuks.

• Raskused pimedas kohanemisel – Kui silmadel kulub rohkem aega hämarusega harjumiseks, võib see viidata nägemisnärvi kahjustusele.

• Prillide sagedane vahetamine – Kui nägemisteravus muutub pidevalt ja uued prillid ei anna oodatud tulemust, võib põhjuseks olla glaukoomiga seotud muutus silmas.

• Haloefekt ehk värvilised ringid valgusallikate ümber – Vikerkaarevärvilised rõngad lampide või auto tulede ümber võivad viidata silmasisese rõhu tõusule.

• Silmade punetus ja ebamugavus – Püsiv punetus koos kerge valu või ärritusega ei ole normaalne ning vajab kontrolli.

• Peavalu kulmude piirkonnas – Mõned inimesed kogevad survetunnet või tuima valu otsmikul ja kulmude ümbruses.

• Ajutine udune nägemine või valgussähvatused – Lühiajalised nägemishäired võivad viidata silmarõhu kõikumisele, eriti hommikuti.

Kes kuuluvad riskirühma?

Teatud tegurid suurendavad glaukoomi tekkeriski. Kui kuulute mõnda alljärgnevatest rühmadest, on soovitatav regulaarselt silmi kontrollida.

• Vanus üle 60 aasta – Haiguse esinemissagedus suureneb vanusega märkimisväärselt.

• Pärilik eelsoodumus – Lähedaste sugulaste glaukoom suurendab riski mitmekordselt.

• Kõrgenenud silmasisene rõhk – Püsivalt kõrge rõhk vajab jälgimist.

• Müoopia või hüperoopia – Nägemishäired võivad olla seotud suurema riskiga.

• Diabeet ja kõrge vererõhk – Veresoonkonna haigused mõjutavad ka silmi.

• Kortikosteroidide pikaajaline kasutamine – Võib tõsta silmarõhku.

Millal pöörduda arsti poole?

Glaukoomi saab varakult avastada ainult silmaarsti läbivaatuse käigus. Alates 40. eluaastast soovitatakse teha silmakontroll iga 2–4 aasta järel ning alates 60. eluaastast iga 1–2 aasta tagant. Kui märkate mõnda eespool kirjeldatud sümptomit, tuleks pöörduda arsti poole esimesel võimalusel.

Erakorralist abi on vaja juhul, kui ilmnevad järgmised sümptomid, mis võivad viidata suletud nurga glaukoomile:

• tugev silma- või peavalu

• iiveldus ja oksendamine

• äkiline nägemise halvenemine

• värvilised ringid valguse ümber

• silma punetus

Sellisel juhul tuleb kiiresti pöörduda erakorralise meditsiini poole, kuna viivitus võib põhjustada püsiva nägemiskao.

Korduma kippuvad küsimused (FAQ)

1. Kas varajased sümptomid on alati märgatavad?

Ei. Avatud nurga glaukoom kulgeb sageli ilma selgete sümptomiteta. Seetõttu nimetatakse seda ka “vaikseks nägemise vargaks”. Umbes pooled haigetest ei tea oma diagnoosist.

2. Kas kõrge silmarõhk tähendab glaukoomi?

Mitte alati. Mõnel inimesel on kõrge silmarõhk ilma närvikahjustuseta (okulaarne hüpertensioon), samas võib glaukoom esineda ka normaalse rõhu korral.

3. Kas glaukoomi saab välja ravida?

Haigust täielikult ravida ei saa, kuid selle progresseerumist saab pidurdada. Ravi eesmärk on silmarõhu alandamine ravimite, laseri või operatsiooni abil.

4. Kuidas valmistuda silmaarsti visiidiks?

Võtke kaasa prillid, ravimite nimekiri ja info perekonnas esinenud glaukoomi kohta. Arst võib kasutada silmi laiendavaid tilku, mis ajutiselt halvendavad nägemist.

5. Kas glaukoom mõjutab mõlemat silma?

Tavaliselt küll, kuigi kahjustuse ulatus võib silmade vahel erineda.

Kokkuvõte

Glaukoomi varajane avastamine on keeruline, kuna haigus kulgeb sageli märkamatult. Olulisemad ohumärgid on perifeerse nägemise vähenemine, halvenenud nägemine hämaras, sagedased prillimuutused ja haloefekt valgusallikate ümber. Kõige tõhusam viis haiguse varajaseks avastamiseks on siiski regulaarne silmakontroll, eriti riskirühma kuuluvatel inimestel.

Ärge oodake sümptomite süvenemist. Nägemine on hindamatu ning selle säilitamine sõltub varajasest tegutsemisest. Kui te pole hiljuti silmaarsti külastanud, tasub aeg broneerida juba täna.

Loe ka allolevat artiklit:

Mida teha kuivade silmade korral  

Silmade punetuse põhjused ja ravi 

Arvuti taga tootades silmade kaitse